Izbaudi Rīgu

Läti Raudteemuuseum

Raudtee on tsivilisatsioonikuulutaja, eluarter, unistuste täitja, seiklejate sõber. Raudtee tähendust ei ole pruugi sugugi üle hinnata, raudteele on omane teatud salapärasuski, ainuomane hõng ja vägevus. Raudteemaailmaga tutvust tegema kutsub 1990. aastal loodud Läti Raudteemuuseum. Isepärast sarmi võib tunda seepärast, et Läti Raudteemuuseumis võib tajuda tänapäeva raudtee pulssi – siinsamas, kiviviske kaugusel, kulgeb raudteetrass.

Läti Raudteemuuseumi Valges saalis, väljapaneku esimeses osas "Raudteeveokite ajalugu Lätis 1858.-1940.", võivad külastajad tutvuda auruvedurite esimeste kasutuste kohta Inglismaal 19. sajandi alguses, animatsiooni abil võib lähemalt uurida auruveduri ehitust ja tööpõhimõtteid. Seejärel kandub väljapanel Lätisse, kus 1858. aastal hakati ehitama esimesi raudteetrasse. Väljapaneku teine osa on pühendatud esimese Läti Vabariigi (1919 - 1940) veduripargile, eriline tähelepanu pööratakse Lätis projekteeritud, ehitatud ja kasutatud veduritele ja mootorvagunitele. Mitmete raudteeveokite konstruktsioon oli unikaalne, neid kajastasid oma aja soliidsed raudteealased väljaanded.

Väljapanek "Raudteejaam teenistuskäigu kaudu" algab 19. sajandi raudteeremonditöökoja hoone improviseeritud perrooniga. Edasi minnakse ootesaali, kus võib näha veel ammuseid sõiduplaane, pileteid, järgnevad lood 30. aastate lõpu turismirongidest. Riia raudteejaamast ja reisirongide mudelitest.

Ühtaegu töötab reaalajas Läti raudtee makett, kus rööpaid mööda kulgevad nii kaubarongide, kui ka reisirongide mudelid.

Neljal rööbasteel seisavad erinevast aegadest pärit vedurid, vagunid, rööbasteede hooldustehnika. Semafooritiivad lõikavad õhku ning perroonil, mille ots jääb enne Torņakalnsi kaubajaama, vilgub valgusfoori tuli. Soovijad võivad ruttamata nautida raudteejaamas valitsevat atmosfääri, istudes viivuks ooteruumi pingile, või tutvude giidi kaasabil diiselveduri kabiini ja masinaruumiga jm. Samuti võib tutvuda kolmekümnendate aastate salongvaguniga. Just sel hetkel, kui avaneb veduri uks, ning sa tõstad oma jala seni silme eest varjus olnud riiki, sünnibki tunne, et raudteetäku saladus ongi teada. 19. sajandi kaheksakümnendate aastate vedurite töökoda on muudetud suureks saaliks, kus toimuvad mitmesugused üritused, kontserdid, näitused, etendused,