Paljudes maailma linnades on linna peaväljakud ümber ehitatud. Giidid ütlevad: "Siin oli kunagi turg!" Riias on turg ikka veel alles! Südalinnas, Daugava kaldal.
Keskturu vajalikkus oli Riia raes arutluse all juba 1909. aastal, kuid Esimene maailmasõja tõttu lükkus see plaan edasi kuni 18. detsembrini 1922. Siis võeti Riia raes vastu otsus ehitada kesklinna toiduturg, kuna kasvava linna jaoks oli Daugavmala turg kitsaks jäänud. Uue turu loomiseks kulus kaheksa aastat.
Ehitustööd algasid 1924. aastal. Tänapäeval turupaviljonidena toimivad hooned, mis on muutunud Riia lahutamatuks osaks, ehitati algselt Kurzemes, Vaiņodes Saksa armee õhulaevade ehk tsepeliinide angaarideks. Paviljonide alla ehitati betoonist keldriruumid - kaheksahektarine, 337 meetrise läbikäiguga maa-alune linn. 1938. aastal suutsid 27 sügavkülmakambrit mahutada kuni 310 000 kilogrammi kaupa. Kolm maa-alust tunnelit ühendati kanaliäärsete väljapääsudega. Kaubad tõsteti maapinnale kaubaliftidega.
Kui Riia keskturg 1930. aastal pidulikult avati, tunnistati see mitte ainult suurimaks, vaid ka parimaks ja moodsaimaks Euroopas. Turg on läbi aegade alati asunud sealsamas linna südames ning seetõttu hüütakse seda rahvasuus tihti ka linna "kõhuks".
Kolmanda Reichi okupatsiooni ajal kasutati turuala sõjalisel otstarbel. Kaks paviljoni muudeti Wehrmachti autoremonditöökojaks ning aia taha rajati Adam Opeli tarbeks küttepuude hoidla.
1949. aastal nimetati keskturg ümber Kolhoosi Keskturuks, mida nõukogude ajakirjandus kiitis kui Nõukogude Liidu parimat turgu.
1961. aasta statistika näitab, et igal aastal müüakse turul kuni 200 000 tonni liha, 768 000 liitrit piima, umbes 7 miljonit muna, üle 9000 tonni kartulit, üle 8000 tonni köögivilju ja peaaegu 5000 tonni puuvilju.
Turg on alati olnud heaolu ja külluse sümbol. Kauplemine toimub turul aastaringselt, siin on Riia kõige suurem ja värskeim kalavalik, kaubeldakse kondiitritoodete, puu- ja köögiviljade, maitseainete, mee, pähklite ja palju muuga. Siit leiavad paljud ostlejad igapäevaselt ka muid vajalikke majapidamistarbeid, lilli ja istikuid, samuti sooja südamega tehtud käsitööd.
Riia keskturu külastus on tõeline elamus. See mitmekesine sagina, jutuvada ja naeruga pikitud maailm justkui tõmbaks meid endasse.
Märkamatult kaovad ka eelarvamused, sest näeme oma silmaga, et turg muutub iga aastaga kenamaks, uhkemaks, õiglasemaks, vastutustundlikumaks ja kaasaegsemaks. See koht koondab inimesi, kes teavad, et see on ideaalne paik, kust leiab tervislikku ja kvaliteetset toitu ning kust saab aimu lätlaste toidu- ja kaubandustavadest ja -kultuurist.
Olles kogenud kapitalismi taassünni karmi reaalsust, on Riia keskturg taas leidnud oma koha ja löönud õitsele, meelitades Riia kesklinna, linna värvikaimasse kohta erinevaid inimesi, et sealt saaks osta peaaegu kõike, eriti veel mitmekesises valikus tervislikke, maitsvaid ja värvikirevaid Läti talutooteid.
1997. aastal kanti Riia keskturg, mis moodustab vanalinnaga ühtse terviku, UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Keskturul on suurepärane aura, mille moodustavad suurejooneliste paviljonide siluetid ja avarus. Paviljonid ja nende ansambel on justkui raamistik, mis loob turule kuju ja korra. Sellel kõigel ei oleks nii suurt väärtust, kui poleks olnud neid paljusid inimesi, kes alates 1930. aastast on soovinud midagi müüa ja osta. Kuni neid jätkub, äri õitseb ja seda ei häiri ei kõrvetav päike, vihm ega tugev pakane.
Läti maitsed
Kevadel igatseb igaüks värskust, mida võib turulettidel ka järk-järgult märgata. Keskturul algab kevad vahtra- ja kasemahla, idude, sibulate, rediste ja rabarberiga. Kui külastate kevadel keskturgu, maitske mahla, maitske kodujuustu erinevate maitserohelistega ning esimeste köögiviljadega, mida soovitame marineeritud heeringa või suitsujuustu kõrvale. Ja muidugi värsked juustud! Ja muidugi värsked juustud! Magusad ja soolased, aromaatsed, meeldivalt õrna aroomi ja värske piima lõhna ja maitsega.
Suve ilma marjadeta ei oska ettegi kujutada. See on aeg, mil valmistume külmaks talveks ja tarbime kõiki marju, mida loodus meile kõige maitsvamal moel pakub. Lätipäraseks õhtuooteks on soe rukkileib mee, värskete marjade ja piimaga. Keskturul saab aga maitsta ka eksootilisi puuvilju, mida soovitame süüa koos looduslikest koostisosadest hoolikalt valmistatud maitsvate käsitööküpsistega.
Sügisel on müügiletid lookas kohalike talunike kasvatatud puuviljadest - õuntest, pirnidest ja ploomidest, mis toovad esile põhjamaise maitse, mis erineb tunduvalt konkurentide, Poola ja Ungari omast.
Soovitame kindlasti mahlasid maitsta! Aromaatse ja rikkaliku maitsebuketiga õunamahl. Kosutav ja värskendav mustikamahl. Rahustav aroonia- või energiast pakatav astelpajumahl. Valige need mahlad, mis on valmistatud säilitusaineteta ja pikaajalise pastöriseerimiseta, need on kõrgema toiteväärtuse ja tugeva värske maitsega. Kui oled magusasõber, osta endale ka ehtsat mett. Riia keskturul on ka meemaitsete valik lai - suviselt heinamaalt pärinev lille- või pärnaõiemesi on sügisese lillemee, kanarbiku- või rapsimeega võrreldes palju mahedam.
Lihapaviljonis on lugematul hulgal maitsvaid lihatoite - vorstid, kuumsuitsutatud ja vinnutatud liha, pasteedid. Maitset täiendavad marineeritud kurgid ja leib - vali oma lemmik piima-, toidu- ja juurviljapaviljonist.
Talvel armastavad kohalikud rammusat toitu. Aja jooksul oleme õppinud leidma C-vitamiini sealt, kus seda näiliselt ei ole. Üheks näiteks on talvine keskturu visiitkaart - hapukapsas. Juurviljapaviljonis on mitmekesine hapukapsavalik, ja et leida see oma ja õige, tuleb proovida kõike.
Rukkileib, suitsukala, praetud silmud, köögiviljakrõpsud või sukaadid ja aurav taimetee meega. Raske on ette kujutada paremat võimalust kohtumiseks Läti maitsetega külmal talvepäeval.
Kohtumiseni Riia värvikaimas kohas - Riia keskturul!
Parimad asjad Riia keskturul:
- värsked mahetooted Läti talunikelt
- Läti suurim toidukaubavalik
- konkurentsivõimeline hind
- võimalus hinnas kaubelda
- mitmesugused suveniirid
Mida maitsta:
- kanepivõi
- vaadikali
- suitsukala ja -liha
- mahe rukkileib
- vähesoolased kurgid
- värskelt valminud juust
LAHTIOLEKUAJAD
Turu väliala
esmaspäevast pühapäevani 7.00-18.00
Lihapaviljon
esmaspäevast pühapäevani 7.00-18.00
Juurviljapaviljon
esmaspäevast pühapäevani 8.00-18.00
Kalapaviljon
esmaspäevast pühapäevani 8.00-18.00
Piimapaviljon
esmaspäevast laupäevani 7.30-18.00
pühapäeval 7.30-17.00
Toidupaviljon
esmaspäevast laupäevani 7.30-18.00
pühapäeval 7.30-17.00
Iga kuu esimesel esmaspäeval on kõigis keskturu paviljonides sanitaarpäev, mil paviljonid on avatud kuni 15.00.
Taluturg
(Gaiziņa, Spīķeru, Pūpolu tänav)
Kauplemine oma autost: esmaspäevast pühapäevani 7.30-18.00
Ladudega müügikohtades: esmaspäevast pühapäevani 0.00-24.00
Öine lilleturg
(Pūpolu tänaval)
esmaspäevast pühapäevani alates 19.00-7.00